Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
1930. aastad olid Adamson-Ericu jaoks tema kõige olulisemaks loomeperioodiks. Sel kümnendil maalis ta Eesti kunstiklassikasse kuuluvad teosed ning seda väga erinevatest žanritest: maastikuvaated, portreed, aktid ning nende hübriidid. Natüürmort on Adamson-Ericu jaoks olnud mitte niivõrd esindusformaadiks, vaid intiimsemaks värvi- ja pintslikirjaplatvormiks. Tema väga kirju palett on kantud lõuendile toonasele perioodile iseloomuliku tiheda pintslitööga, mis täidab iga ruutsentimeetri. Adamson-Ericu talendi austaja Olev Subbi sõnul on see olnud üks klassikalise Eesti maalikunsti omapärasid: töömahukus, kus palju tähelepanu pööratakse teose läbimaalitusele. Vasakul allservas on näha nöörijupp – motiiv, mida näeme toona veel mõnel Adamson-Ericu maalil, kus see omandab vahel ka sümbolistliku tähenduse. Antud teosel võib siiski oletada ennekõike kompositsioonilisi põhjuseid: lilledest erineva faktuuri ja kujuga nöörijupp toob maalipinnale uue rütmi.