1858. aasta kevadel siirdus Köler Itaaliasse, jõudes lõpuks Rooma. Siia jäi ta järgmisteks aastateks elama, tehes küll aeg-ajalt väljasõite nt Lõuna-Itaaliasse, rääkimata maalimisretkedest linnalähedastesse mägedesse. Köler kannatas ainelise kitsikuse ja samuti mitte eriti hea tervise käes, kuid ta alustas koheselt töötamist ja õppis ära ka itaalia keele. Tema nelja-aastane Itaalias töötamise periood oli intensiivne ning vastavalt ühe kaasaegse meenutustele sai ta „seal kiiresti tunnustatud püsiva töö läbi“. Üldiselt ollakse üksmeelsed, et Köleri maalimislaad Itaalias muutus ning ta eemaldus üha enam rangetest akademistlikest nõuetest. Põhjuseid, miks Köleri laad muutus, on üles loetletud mitmeid. Ilmselt avaldas oma mõju juba fakt, et ta viibis esimest korda ja niivõrd kaua kooli seatud ülesannetest eemal ning töötas iseseisvalt. Samuti saab välja tuua erinevaid mõjutusi Pariisist, aga ka Itaaliast.
Lisaks nimetavad erinevad autorid ühe põhjusena Köleri töötamahakkamist looduses maastikumaaliga. Peterburi akadeemias peeti seda žanri madalaks ning Köler tutvus Itaalias selle võimalustega esmakordselt. Köler käis maalimas nii Rooma lähedal kui ka kaugemal.
Rooma ümbruse mäed olid toona paljudele kunstnikele inspiratsiooniallikaks, kuigi Köler ei olnud alguses Campagna di Romat eriliselt hinnanud. Kuid varsti kirjutas ta juba, et ei suuda küllalt imetleda „lumiste harjadega mägede taustal eralduvate nõlvakute, antiikvaremete ja jõeorgude kauneid piirjooni.“ Ühes kirjas ütleb Köler aga: „Reisimine on ilus ja võib mõnda ajutiselt täiesti vallutada, eriti kui, nagu mina, looduse enda vastu kõige suuremat huvi tuntakse. Jääb ju loodus alati kunstnikule igaveseks ürgallikaks.“
Üheks maalimisretkede põhjuseks (sageli ette võetud koos kaaslasega) oli ka vajadus värskes õhus oma tervist kosutada. Nii on Köler näiteks meenutanud, kuidas „tervis polnud mul endist viisi kaugeltki mitte hiilgav, ajuti tundsin ma niisugust jõu langust, et kaaslased olid veendunud, et mul oli vaid vähe aega elada jäänud, Peterburis aga liikus tuttavate hulgas kuulujutt, et ma olevatki surnud.“
Käesoleva maali motiiviks on öeldud Lazio maakonna üksuses asuv Campagna Romana Subiaco. Subiaco asub Rooma lähedal ning on oluline mitmete kloostrite ja kirikute poolest, kuid vaevalt tõmbas Kölerit sealne religioosne vaimsus.
Köleri Itaalias valminud maastikumaalide hulka hinnatakse napiks, erinevatel andmetel võib see ulatuda 40ni (sh etüüdid).