Enn Kunila portree

Olev Subbi pöördus enamasti ise oma sõprade poole sooviga neid maalida. Nõnda oli ka Enn Kunila portree puhul, mille jaoks modell käis mõned korrad ka poseerimas. „Milleks portreed on üldse vaja?“ on Subbi ise öelnud. „Arvan, et see annab aimu kunstniku inimesetundmisest, aga ka inimestest, kelle keskel ta elab. Kuid iga portreteeritav paneb ka oma tahte maksma, muudab maali omas suunas.“ Nii nagu autoportreede puhul ei muuda Subbi ka oma sõpru maalidel dramaatiliseks: nende ilmed on neutraalsed ja rahulikud, poosid soliidsed, rõivad pigem pidulikud ja korrektsed kui argised, ilmekaid žeste või miimikat asendab rahulik silmavaade.