„Ema ja laps“ on valminud Gebhardti elu lõpupoole. Sellele eelnesid kunstniku ehk keerulisimad aastad. Seni intensiivselt töötanud kunstnik väsis, tema silmanägemine halvenes ning oma kirjades kurtis ta ideede kadumise ja tööväsimuse üle. „Ala, millel ma töötan, on ju sedavõrd kitsas ja ma olen ta võrdlemisi tühjaks noppinud ning ennast lihtsalt korrata, kui midagi uut enam öelda ei ole, seda ei tohi,“ kirjutab ta. Lisaks kaotas Gebhardt peaaegu kogu oma varanduse inflatsiooni ja sõjalaenude tõttu. Seetõttu oli Gebhardt sunnitud ka siiski edasi töötama, et leevendada finantshäda ning täita uusi tellimusi. Tema viimaste aastate loomingus annavadki tooni peamiselt portreed. Portreid lõi Gebhardt oma eluajal arvukalt. On märgitud, et Gebhardt ei maalinud kunagi nö peast, vaid kasutas alati modelle, ning et talle meeldis rõivastada nad vanamoodsatesse, isegi renessansiaegsetesse riietesse.