Johann Köler saavutas Peterburis kuulsuse ennekõike meisterliku portreemaalijana. Nii mõnedki nimetasid teda Venemaa 19. sajandi teise poole üheks kõige silmapaistvamaks portretistiks, kes kujutas oma maalidel nii kõrgeid riigiametnikke kui ka oma lähemaid sugulasi või Eesti nn patrioote, kes Peterburis elasid ja töötasid. Köler maalis nii mehi kui naisi, nii vanemaid inimesi kui lapsi, kuid suuresti kuulusid nad toonase Venemaa ühiskonna ladvikusse. „Kahtlemata etendas tema kujunemises moekaks seltskonnaportretistiks oma osa ka suhtlemisoskus, ent peamiselt imponeeris tellijatele vist siiski see, kuidas ta ühendas oma portreedes esinduslikkuse kammerlikkusega, delikaatse intiimse noodiga,“ kirjutab uusima Köleri monograafia kirjutanud kunstiteadlane Mai Levin. Käesolevat portreed nimetab Levin „sellise segažanri hiilgavaks näiteks“, mille modelliks oletab ta Nikolai I aegse rahandusministri minia Olga Aleksandrovna Kankrina. Modell on siin 39-aastane ning Levini sõnul „oma leebelt rauge ilme, ehete ja läikleva siidsalliga mõjub krahvinna Kankrina ühtaegu matroonliku ja sensuaalsena“.
Mõningatel andmetel kuulus portree kirjanik Leo Tolstoi kollektsiooni.