Kristjan Tederi lillemaalidest õhkub kunstniku kiindumist loodusesse. Lilled ei sulandu tema teostel fooniga ühte, vaid kunstnik rõhutab nende erakordsust ja lopsakust. Antud maalil näeme, kuidas õied tungivad reljeefselt esile: jõuline värvikäsitlus muudab iga üksiku õie sündmuseks, sulandumiste ja harmoonia asemel otsib Teder efekti ja sära. Fooni lakooniline minimalistlik lahendus rõhutab veelgi õite värvierksust. Siin-seal on Teder pintslitööga leidnud ka teistsuguseid lahendusi, näiteks värelev vaasi vari ei järgi muu maali pintslikirja konkreetsust.