Valdemar Väli „Akt seotud käega“ on säärast tüüpi maal, mis jutustuse tasandil loob mitu mõistatust. On teoseid, mis avavad ennast tõlgendustele lahkelt, nende eesmärgiks ei ole vaataja eest midagi peita, vaid talle näidata. Sümboolsed tasandid, mütoloogilised viited ja muu säärane on sellisel juhul kootud nähtavasse, meile antakse üpris lahkesti niidiotsad, mida me võime harutama hakata. „Akt seotud käega“ seevastu pigem varjab kui demonstreerib ning seetõttu võime juba enne mõistatamistöö alustamist olla veendunud, et lahenduseni ei jõua me kunagi. Mõistatus algab juba modelli näost, mis on ära pööratud ega vaata meie poole. Ilmselt silmitseb ta lauale asetatud peeglit, kuid mida täpselt ta seal näeb? Mõistatuslik on ka valgete linade sümboolika, nende ohtrus on silmatorkav, jättes mh mulje, nagu oleks ammu lahkudes asetatud mööblile peale valged tolmukatted, kuid nüüd on need miskipärast kõrvale lükatud. Ja muidugi tekitab hulgaliselt küsimusi, kuid jätab need kõik vastuseta modelli kinniseotud ranne. Väike detail on asetatud otse maali südamesse, tema tähendust on rõhutatud, kuid ühtegi vihjet ei anta. See mõjub häirivalt, nagu mõjub häirivalt ka traumale ja haavatavusele viitava elemendi kontrast alasti ning kaitsetu kehaga. Selle kõige kõrval on Väli aga pööranud erilist tähelepanu maali koloriidile, püsides küll ajastu nõuetele vastutulevalt realistliku kaanoni raames, ent suutes selle sees pakkuda ka piisavalt isikupära.