Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Rohmakale kotiriidele maalitud motiiv on väidetavalt Konrad Mägi esimene teadaolev maal. Ta maalis selle 1906. aasta suvel Ahvenamaal, olles sinna saabunud pärast hektilisi aastaid Peterburis, selja taga poolelijäänud õpingud Stieglitzi koolis, osalemine 1905. aasta revolutsioonisündmustes ning katkendlikud õppimised ateljeedes. Ahvenamaal toimub ühelt poolt teatav rahunemine, metropoli närvilisus ning poliitilised pinged lahjenevad, kuid teiselt poolt leiavad aset ka kaks vaimustumist − maalikunstist ning loodusest. Mägi kirjades peegeldub vaimustumine saarest, ta naudib nii rahulikku elurütmi kui ka Ahvenamaa nappi, kuid värvikirevat loodust. Teiselt poolt asub ta ilmselt Nikolai Triigi eeskujul ja võib-olla ka otsesel juhendamisel maalima. Maali motiiv on valitud üpris juhuslikult, lihtsalt üks metsatukk, ning erilist rõhku pole pandud ka nüanssidele või varjunditele värvis. Mägi on maalinud sirgjooneliselt, algaja esimese vaimustumisega, kuid silma torkab juba tema otsus mitte tabada reaalsust tema realistlikus detailirikkuses, vaid liikuda üldistuse poole. Märgakem kasvõi rohelist maapinda enne metsatukka, mis on ennekõike värvivälu, mitte aga loodusliku objekti täpne koopia. Kas otsuse taga oli suutmatus või soovimatus, on raske öelda, kuid Mägi hilisema loomingu taustal võib oletada, et Mägi võis olla algusest peale huvitatud loodusest mitte tänu sellele, mis seal näha on, vaid tänu sellele, mida seal näha ei ole. Eraldi võiks tähelepanu pöörata metsatuka taga sõudvale pilvemassiivile, mis näib ennustavat juba Mägi hilisemaid dramaatilisi pilvemaastikke.