Elmar Kitse poolabstraktsed tööd on tuntud. Neid oli palju ja nad ei olnud ühes laadis. Mitmed tööd kõnetasid otseselt inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid, teised kaldusid sürrealismi, kolmandad tegelesid puhtalt vormi- ja värvidemänguga. Arvustustes mainitakse Kitse poolabstraktse orgaanilist väljakasvamist tema varasemast loomingust, kuigi erinevused on päris suured. Voldemar Erm märkab tegelikkust julgelt ümberkujundavat ja subjektiivselt interpreteerivat käsitluslaadi, liikumismotiivi sagedat esinemist, rahutut vormikäsitlust, hoogsat pintslitõmmet, kuid ka koloriidi vaoshoitust ning teoste tihedat seost kaasaja probleemidega (viimane märkus võis olla ka mõeldud abstraktse kunsti õigustamisena sotsrealistlike kaanonite järellainetuses). Maalikunstnik Ilmar Malin märgib ühes arvustuses, et Kitse kunstis on „inimesed nende lõpmatute rohkete seisundite võimalustega“, aga ka sisemine pinge ning vaatenurkade rohkus.