Kuressaare linnuses toimuval näitusel „Muusika ja teater Eesti maalikunstis“ on eksponeeritud 14 maali, mille autoreid on inspireerinud muusika ja muusikateater.
Näituse tunnustöö on kunstnik Eduard Ole (1898–1995) 1947. aastal valminud portreemaal Eesti muusikaajaloo väljapaistvast kontrabassisolistist Ludvig Juhtist (1894–1957).
Näituse kuraator Eero Epner on kirjutanud näitust tutvustavas tekstis:
Eestlased armastavad nimetada ennast laulurahvaks. Seda kinnitab ka ajalugu: eesti rahvakultuuris oli muusikal ja laulul alati väga oluline osa ning kui 19. sajandi keskel algas koondumine erinevatesse seltsidesse, siis olid kultuurilised pürgimused muusikas ja teatris silmatorkavad. Kuivõrd peegeldub see Eesti maalikunstis?
Peegeldub. Tõsi, muusikalise kogemuse ülekandmine lõuendile on keeruline, sest kaduma läheb kõige tähtsam − heli. Maalid ei kõla, ei laula, ei mängi pilli. Maalid on tummad, ent õnneks on neil võime ärgitada fantaasiat ning meie kõrvus hakkavadki kostma helid. Vaadakem kasvõi Eduard Ole portreesid Ludvig Juhtist ja Juhan Simmist: me näeme, et neid ümbritseb muusika; me ei kuule seda, kuid aimame muusika dünaamikat, meeleolu, kõla.
Kuna muusika kujutamine maalikunsti vahenditega on keeruline, siis pole Eesti kunstnikud antud temaatikale just liiga palju keskendunud. Ometi leiame ikka ja jälle märke mõnest muusikariistast, mõnest muusikust, keegi mängib klaverit või kontrabassi, keegi on esemete vahele asetanud viiuli või mandoola. Me ei näe muusikat, küll aga märke muusikast. Ent see pole niisama. Kaugeltki mitte kõik autorid ei poeta oma maalidele viiteid muusikale. Eesti kunstiajalooski on välja kujunenud kindel ring autoreid, kelle jaoks muusika oli sedavõrd oluline, et seda proovida lõuendil edasi anda. Paljud neist on käesoleval näitusel: Johannes Greenberg, Lepo Mikko ja Adamson-Eric kajastasid oma kunstis sageli muusika või muusikateatri kogemusi. Muusika ei olnud nende jaoks juhus. See oli kutsumus.
Näituse kuraator on kunstiajaloolane Eero Epner. Näituse ning graafiliste materjalide kujundaja on disainer Tiit Jürna. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Enn Kunila kollektsioonist.
Näitus jääb avatuks kuni 18. augustini 2018.
A. Tarkmeel, „Muusika ja teater Eesti maalikunstis“ – Saarte Hääl, 13.07.2018