Tagasi meediakajastuste lehele

Saarte Hääl: Muusika ja teater Eesti maalikunstis

13.07.2018

Anneli Tarkmeel, Saarte Hääl

 

Ettevõtja ja kultuurimetseen Enn Kunila avas näituse, mis puudutab kahte kirge tema elus –

kunsti ja muusikat. Temast paremal on Adamson-Ericu töö “Viiul ja vest”, vasakul

Saaremaa muuseumi juhataja Rita Valge. Foto: Tambet Allik

 

Eile avati Saaremaa ooperipäevade eel Kuressaare linnuses näitus „Muusika ja teater Eesti maalikunstis“. Pärast Saaremaalt pärit viiuldaja Johannes Põlda muusikalist sissejuhatust kõneles näituse ellukutsuja Enn Kunila. „Siin näitusel on 14 tööd seitsmelt autorilt ja kajastatud on nii muusikud, instrumendid kui publik,” ütles ta.

Kuraator Eero Epner sõnas avamisel, et näitust kokku pannes oli ta kolleegidega üllatunud, kui vähe on Eesti kunstiloomingus muusikaga seotud pilte. „Väga tihti on kujutatud viiulit, mis võib olla vihje meie päritolule – oli ju viiul talupoegade seas palju populaarsem kui klaver,” arutles Epner. Ta lisas, et mängivat muusikut maalil vaadates võib ette kujutada, milline pala just kõlab, ja see ongi just suurim maalikunsti, kuid ka muusika võlu, et iga vaataja ja kuulaja kogemus on erinev ning kunstiline kogemus sünnib meie sees.

Näituse tutvustuses öeldi, et see teeb sissevaate muusikaliste motiivide esinemisele Eesti vanemas maalikunstis. Eduard Ole, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse, Nikolai Triigi, Adamson-Ericu, Lepo Mikko jt looming toob vaatajani teosed, kus on proovitud võimatut – kujutada muusikat.

Kui muusikat nauditakse kõrvade ja maale silmadega, siis kuidas kujutada muusikat? Näitusel näeb portreesid muusikutest, tänavatel laulvaid moosekante, natüürmortidesse sulanduvaid viiuleid ja mandoliine või etendust ootavaid mõtlikke lauljaid. Maalidel on nii dirigeerimise hoogsat dünaamikat kui musitseerimise mõtlikkust, nii muusikainstrumentide poeetilisust kui ka laulmise joviaalsust.

Teosed pärinevad Enn Kunila kollektsioonist ning Eesti Kunstimuuseumist ja Tartu Kunstimuuseumist. Näitus toimub koostöös Saaremaa ooperipäevadega.
Näituse kuraator on kunstiajaloolane Eero Epner, kujundaja ja graafiliste materjalide autor on Tiit Jürna.

Näitus Kuressaare lossi keldrikorruse näitusesaalis jääb avatuks 13. juulist 18. augustini.

 

Ilmunud ajalehes Saarte Hääl 13. juulil 2018