Eerik Haamer (1908–1994)
Eerik Haamer oli 1940ndate alguseks teinud endale nime rannarahva elu eepilise kujutajana, kujutades inimese ja looduse ning inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid. Säärasena oli tema positsioon eesti kunstis suhteliselt ainulaadne ning toonases kriitikas hinnati teda väga kõrgelt.
Heinavedajad
1936
õli, lõuend
81 × 100 cm
Ehitustöölised
1942
õli, vineer
78,5 × 63 cm
Pühapäev
1944
õli, lõuend
59,9 × 73 cm
Lambapesijad
1944‒1945
õli, lõuend
54 × 65 cm
Ruhnu maastik äestajaga
ca. 1944
õli, masoniit
61 × 73 cm
Vaika maastik
1945
õli, papp
60 × 73 cm
Sadam
1945
õli, papp
41 × 33 cm