Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
7. märtsil möödus 90 aastat maalikunstnik Olev Subbi sünnist. Sel puhul avati Enn Kunila kunstikollektsiooni galeriis Olev Subbi lähedaste, sõprade ja loomingu austajate ringis näitus „Olev Subbi 90. Maalid Enn Kunila kollektsioonist“.
Näitust saab nautida siinse filmi kaudu.
Olev Subbi loomepärand koosneb ca 400 maalist, mille seas on nii portreed, figuraalkompositsioonid, natüürmordid, maastiku- ja linnavaated, aktid kui ka poolabstraktsed põimingud.
Enn Kunila kunstikollektsiooni kuulub üle 40 Olev Subbi maali kõikidest tema loomperioodidest. Kunilat sidus Subbiga lähedane sõprus, mis algas 1990ndatel ning kestis paarkümmend aastat kuni kunstniku lahkumiseni 2013. aastal. Kunstialastele vestlustele lisandusid aja jooksul Subbi nõuanded Kunila kollektsiooni täiendamisel eesti vanema maalikunsti teostega, aga ka ühised reisid erinevatesse kunstimuuseumitesse üle kogu maailma ning koostöös läbi viidud maalilaagrid Hiiumaal.
Käesoleval näitusel on väljas peaaegu kõik Kunila kollektsiooni kuuluvad Olev Subbi teosed. Esindatud on kõik Subbi lähenemised maalikunstile alates 1960ndate laadist, mida iseloomustasid tugevad kontuurid ja üldistav vorm ning võrdlemisi lakooniline värvikasutus, kuni viimasel eluaastal valminud teoseni, kus loodusmotiivi on kujutatud kihiliselt ning rikkaliku paletiga. Antud valikus võib välja joonistada mitu kimpu, näiteks on silmatorkavalt tugevalt esindatud Subbi aktid. Mitmel juhul ühe modelli põhjal valminud teosed sulandavad akti loodusesse või abstraktsesse värvikeskkonda, käsitledes Subbi lemmikküsimusi harmoonia ning absoluutse ilu võimalikkusest mitte tavaelus, küll aga maalipinnal. Klassikalise aktižanri esindajana oli Subbi ilmselt viljakaim 20. sajandi Eesti maalikunstnik ning ühtlasi ka üks viimaseid, maalides akte ka 1990ndatel.
Aktide kõrval võiks välja joonistada ka erinevad portreed ning figuraalkompositsioonid, kus rühm inimesi (kolleegid või Olev Subbi vanemad) ajaloo ees tardunult seistes Subbi molbertikaamerasse vaatavad. Nende kõrval on ka portreed, sealhulgas nii Subbist enesest kui ka tema sõpradest (Mare Vint ja Andres Tolts, Enn Kunila).
Portretistina näis Subbi jaoks olevat oluline teatud üldise hoiaku tabamine, psühholoogilisele peentööle eelistas ta unenäolisi olekuid, kus inimesed näivad viibivat tülleesriide taga veidi teistsuguses maailmas, võtmata meie reaalsusega eriti otsest kontakti.
Lisaks moodustub väike kimp Subbi metafüüsilistest linnavaadetest, mis on jäänud avalikkuse väiksema tähelepanu osaliseks, kuna Subbi alustas antud lähenemisega alles oma loomingu hilisperioodil 1990ndatel. Nn võõraste linnade sari tõukub lõunaeuroopalikest urbanistlikest maastikest, ent ei kujuta ühtegi konkreetset paika, vaid ammutab inspiratsiooni sealsetest tornidest, sildadest, linnaväljakutest ja valgusest. Need on üldistavad ja abstraktsed vaated, kus esiplaanile ei tõuse Subbi kohta ootamatult mitte nauding ja iluotsingud, vaid metafüüsilise atmosfääriga ruumikogemus, mis on laetud intellektuaalse pingega.
Loomulikult on valikus esindatud Subbi loomingu üheks peateljeks olevad Eestimaa maastikud, mis on kas eraldi maaliteemad või moodustavad sageli fooni, mida näeme ka aktidel või figuraalkompositsioonidel. Kunila kollektsioonis ei ole niivõrd esindatud ohtrate 1930ndate objektidega varustatud maastikud, vaid pigem abstraktsema tähendusväljaga paigad, mis kujutavad tuttavlikke looduslikke kohti. Me ei ole neist ühtegi näinud, kuid meil on tunne, nagu me oleks neis kõigis olnud.
Näitust saadab kataloog, mille tekstid on kirjutanud Eero Epner ning kujundanud Tuuli Aule.
H. Sibrits, „Enn Kunila kummardus Olev Subbile“ – Postimees, 08.03.2020