Ilmumisaasta | 2008 |
Keel | eesti |
Lehekülgi | 168 lk |
Kujundaja | Enn Põldroos |
Reproduktsioonid | Enn Põldroos, Stanislav Stepaško |
Mitu puud peab olema, et oleks mets? Mitu värvi peab olema, et oleks maal? Üks värv pole värv. Teine värv peab olema vähemalt meie silmades. See teine loob aluse võrdluseks, loob nullpunkti, millest alustame jalutuskäiku uue silmahakanud värvini. Tubli Eesti maaõun võib mõjuda rohetava vissina Kihnu nooriku punasetriibulise seeliku rüpes või hoopis isuäratavalt kuldsena, kui ta kukub murutuustide vahele. Värvi väärtus ei peitu eales temas endas, vaid tema koosmõjus kõigega, mida saatus talle naabriks on andnud (või meile mällu istutanud). Ma ei maali kunagi värve, pigem ikka neid samu koosmõjusid. Ma lülitun ise osakesena sellesse koosmõjude ringmängu ja lõpuks ei oskagi öelda, kas mina mõjutan värve või nemad mind.
Enn Põldroosi kunstialbumi ilmumisega 2008. aastal tähistati maalikunstniku 75. juubelit.