Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Amandus Heinrich Adamson oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Juba varases lapsepõlves meeldis talle nikerdamine ja oma esimese „puust inimese“ olevat ta vennale valmistanud veel enne lugema õppimist. 1876. aastal alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias õpinguid vabakuulajana ja 1879 lõpetas ta akadeemia esimese järgu klassikalise kunstniku kutsega.
Pärast kooli lõpetamist tegutses ta Peterburis eduka vabakutselise kunstnikuna. Ta huvitus tollel ajal valitsevast realistlikust kujutluslaadist, millele jäi truuks elu lõpuni. Teoste teemad pärinesid enamasti antiikmütoloogiast ja piiblist, modelleeris arvukalt portreid, figuurikompositsioone ja dekoratiivskulptuure, tellijate ring oli kuni kõrgemate aristokraatideni välja.
1887–1891 täiendas Adamson end Pariisis, kus osales 1889. aastal oma teostega maailmanäitusel. 1891. aastast jätkas Peterburis intensiivset loomingulist tegevust vabakutselise kunstnikuna. Samal ajal külastas ta tihti ka kodumaad ning rajas Paldiskisse ateljeehoone. 1901. aastal võttis Amandus Adamson oma töödes uue suuna monumentidele – valmis „Russalka” Tallinnas (1902), järgnes ridamisi tellimusi nii Venemaal kui Eestis.
1907. aastal sai Adamsonist Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, kelle käe all õppisid teiste seas ka Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Neil aegadel hakkas skulptorile huvi pakkuma ka maalikunst – ta oli skulptuuris jõudnud tipptasemeni ja otsis nüüd sellele vaheldust. Hobi korras valmisid mitmed maalid põhiliselt Itaalia ja Eesti maastiku ja mere ainetel.
1908. aastast kuni elu lõpuni oli Adamsoni elupaigaks Paldiski, kust tegi veel siiski mitmeid reise Itaaliasse. Amandus Adamson töötas tarmukalt viimase minutini, jättes endast maha hulgaliselt lõpetamata skulptuure.
