Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Enn Kunila kunstikollektsiooni näituse „Nordic Colours. Estonian art 1910-1945“ avamise loost Rooma Vittoriano näituse- ja muuseumikompleksis
Kõige pikem teekond algab esimesest sammust, edasi peab jätkuma sitkust see tee lõpuni käia! Oma teel Milano Maailmanäitusele tehti meile pakkumine peatuda Roomas ja end lähemalt tutvustada. Itaalia kombe kohaselt tekkis kõik väga äkki ja nii ei olnud meil oma ürituse ettevalmistamiseks liiga palju aega. Paljud kahtlesid, kas nii kiiresti saab sedavõrd suurt ettevõtmist üldse teostada, aga süda ei lubanud võimalust kasutamata jätta ja kokkuvõttes võib öelda, et iga selle näituse õnnestumiseks tehtud pisike pingutus oli seda väärt. Oleme saanud väga palju positiivset tagasisidet ja huvi näituse vastu ei ole hetkekski vaibunud. Olen siiralt õnnelik, et meie riigis leidub kunsti-metseene, kes ei pea paljuks riiki toetada, et meil õnnestuks üheskoos parimal võimalikul moel Eestit välismaal esindada.
Kindlalt võib öelda, et siin linnas on inimesed kultuuri ja kunstiga väga ära hellitatud, kui tuled kohalikke kunsti-gurmaane näitusega tülitama, pead tooma parima mida sul on pakkuda. Kui tood tipptasemel klassikalist maalikunsti, siis seda osatakse hinnata. Meie näitus „Nordic Colours. Estonian art 1910-1945“, Enn Kunila kollektsiooni kuuluvatest maalidest, mis koondab 45 teost 19 kunstnikult, keskendudes Eesti autorite kodu- ja välismaal, peaasjalikult Itaalias loodud maalidele, võitis hetkega publiku südame.
Kui Konrad Mägi Itaaliast kunagi lahkus, siis vaevalt mõtles ta sellele, et ühel päeval on tema tööd siin tagasi ja Rooma linna ühe uhkeima muuseumi seintel kõigile imetleda. Ometi, ta oleks võinud sellele mõelda, sest kui sa oled andekas ja suudad inimesi kõnetada läbi suurepärase kunsti või muusika, siis ei lasta sinust kunagi lahti. Kõik eestlased peaksid julgemalt unistama!
Kõigile neile, keda huvitab rohkem sellise suurürituse köögipool on üks tore lugu rääkida. Pidime avamisüritusel külalistele pakkuma Eesti toitu, sest toit on selle aasta Milano Maailmanäituse peateema. Selleks olime Eestist koka leidnud ja tema juhiste kohaselt toiduainedki tellitud.
Kahjuks tahtis elu nii, et meie kokk jäi ootamatult haigeks ja nii olime vaid loetud päevad enne üritust ahastuse veerel. Hea koka leidmine ei ole lihtne! Kõik Eesti parimad kokad olid juba ammu hõivatud ja nii tuli leida kedagi kohapealt. Õnneks, kui on sõpru ei ole väljapääsmatuid olukordi. Kolleegid, kuuldes minu murest pakkusid kohe abi ja nii leidsime Läti ja Norra kokad. Põhja-Balti koostöö kujunes suurepäraseks, sest Rudolfs ja Cato olid lihtsalt super! Nad suutsid läbi teha meisterkoka seriaali finaalile vastava väljakutse: loetud tunnid, Eestist tellitud toiduained ja Eesti kokaraamat ning Eesti suupisted olidki valmis! Ainus toiduaine, mida nad ei suutnud ära kasutada oli 3 kg küüslaauku, aga selle anname neile andeks. Omavahel öeldes, see on nii hull kogus, et sellega võiks tappa pooled maailma vampiirid!
Ilmunud Välisministeeriumi blogis 4. veebruaril 2015