Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Tartu Postimees
Raimu Hanson
Laupäevast saab Tartu kunstimuuseumis vaadata näitust «Traditsiooni sünd», mis esitab ühe võimaliku vaate Eesti 20. sajandi esimese poole maalikunstile, keskendudes Tartule kui toonaste arengusuundade keskusele. Teosed kuuluvad Enn Kunilale, kes andis näituse avamise eel intervjuu.
Tartu kunstimuuseumist saadetud teates on kirjas, et te teete näitusel tutvustava giidituuri sel laupäeval kell 14. Millest räägite?
Minu kunstikollektsiooni näituste puhul on saanud juba traditsiooniks, et lisaks kuraatori, kunstiteadlaste, kunstnike ja giidide ekskursioonidele teen mõned giidituurid kollektsionäärina ka mina.
Lisaks näituse ja näitusekataloogi tutvustamisele annan ülevaate oma kunstikogu kujunemisest ja arengust laiemalt ning tutvustan kollektsiooni loomise põhimõtteid. On heameel tõdeda, et sel aastal tähistame selle kunstikogu 25. aastapäeva. Samuti räägin meeskonnast, kellega oleme aastaid koostööd teinud klassikalise maalikunsti tutvustamisel nii Eestis kui ka väljaspool ja kes on olnud tegevad ka nüüdse näitusega.
Millisest autorist ja pildist te alustate?
Enamasti olen alustanud giidituuri näituse tunnustööst, mis seekord on Endel Kõksi 1938. aasta suurepärane maal «Tartu vaade».
Endel Kõks. Tartu vaade. 1938
Selle on autor komponeerinud kui ülistuslaulu Tartule. Uhkele, püramiidi meenutavale ja kunstniku fantaasiale rajanevale linnasiluetile on koondatud Tartu olulisemad ehitised: Kivisild, Jaani ja Peetri kirik, viltune maja, Vanemuise vana maja ja muudki.
Millised on näitusel sellised teosed, mille juures peatuksite pikemalt, kui seda lubavad giidituuri ajalised piirid?
Suurim väljapanek sellel näitusel on 16 tööd Konrad Mägi loomingust. Selle suure kunstniku fenomen puudutab mind eesti kunstis kõige enam. Mägi töid võib nautida lõpmatult kaua. Rääkida tahan sellestki, et kuna tänavu 1. novembril möödub Konrad Mägi sünnist 140 aastat, valmistume seda ka pidulikult tähistama.
Praeguseks oleme välja andnud Eero Epneri kirjutatud eluloolise raamatu «Konrad Mägi», mis on ilmunud lisaks eesti keelele inglise, itaalia ja prantsuse keeles ning peatselt ilmub soome keeles. Samuti andsime välja suureformaadilise kalendri Konrad Mägi maalidega ja laste värviraamatu.
Mõnedki väljapanekud Tartus on näidanud, et selline kunst, nagu pakub vaadata ka «Traditsiooni sünd», tekitab külastusrekordeid. Kuidas kommenteerite kunstihuviliste sellist käitumist?
Aastal 2010 toimus minu kunstikollektsiooni esimene suurem näitus «Kölerist Subbini» Tallinna kunstihoones. Publikumenu oli väga suur ja ma esitasin sama küsimuse ka Olev Subbile. Ta vastas, et see on seletatav asjaoluga, et klassikaline maalikunst on endale aastakümnetega kasvatanud olulise vaatajaskonna.
Nõustun sellega ja julgen väita, et järgnenud aastatega on see huvi veelgi suurenenud. Arvan samuti, et see on otseselt seotud eesti klassikalise maalikunsti kõrge tasemega ja seda samuti maailma kontekstis. Seda kinnitab ka eesti klassikalise maalikunsti menu viimaste aastate näitustel väljaspool Eestit, näiteks Firenzes, Roomas ja nüüd ka Pariisis Orsay muuseumis.
Eero Epneri kureeritud näitust «Traditsiooni sünd. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist» saab vaadata kunstimuuseumis (Raekoja plats 18) laupäevast, 19. maist kuni 12. augustini.
Ilmunud ajalehes Tartu Postimees 18.mail 2018.