Tagasi näituste lehele

22.03.–12.10.2025 Olev Subbi. Täiuse poole püüeldes

Eesti Rahva muuseumis toimuv Olev Subbi (1930–2013) ülevaatenäitus annab ulatusliku sissevaate Eesti 20. sajandi teise poole ühe kõige olulisema maalikunstniku loomingusse. Kõiki olulisemaid perioode ning žanre hõlmaval näitusel on väljas 77 maali nii riiklikest kollektsioonidest kui erakogudest. Väljas on kunstniku mälumaastikud, aktid, portreed, figuraalkompositsioonid ning abstraktsed teosed. Näitusega tähistatakse Olev Subbi 95. sünniaastapäeva.

Olev Subbi loometee kestis pool sajandit. Juba väga noorena kunstnikuks saada ihanud Subbi alustas 1940ndatel kunstiinstituudis õppimist, kuid küüditati juba pool aastat pärast kooli algust. Kaheksa aastat viibis ta Siberis, aga kohe pärast naasmist jätkas õppimist. Subbi esimesed näitused toimusid 1960ndatel ning tema loometee jätkus järgmised pool sajandit. Tema looming sai kiiresti tuntuks ka väljaspool Eestit: mitmed Subbi olulised teosed asuvad Venemaa muuseumites, aga ka erakogudes üle kogu Euroopa ning kaugemalgi.

Olev Subbi sõnul olid tema maalimispõhimõtted algusest lõpuni samad. Ta jätkas pallaslikke maalitraditsioone, kus esikohal olid värviga seotud küsimused. Subbi oli tuntud oma töömahuka ja kihilise maalimislaadi poolest, kus erinevad õrnad värvipinnad tänu tihedale pintslikirjale segunesid, kattusid, põimusid. Juba üpris varakult hakkas Subbit huvitama küsimus, mil määral peab värv üldse midagi kujutama ning kuivõrd saab ta iseseisev olla. Seetõttu on loogiline, et 1980ndatel jõudis Subbi abstraktse maalikunstini, kus värv on koondunud erinevatesse abstraktsetesse vormidesse.

Lisaks maali iseväärtustega seotud küsimustele huvitasid Subbit veel mälu, ilu ja ruumiga seotud küsimused. Eriti oma varastel maalidel kujutab ta sageli esemeid, mis viitavad tema lapsepõlveajale 1930ndatel. Toonased mööbliesemed või põllutööriistad olid tema jaoks ühtlasi ideaalmaailma märgid, mille järele Subbi igatses läbi kogu oma loomingu. Tema teoseid on vaadatud ka paralleelmaailma ehitamisena, kus püüeldakse pidevalt ilu ja harmoonia absoluudi poole. Seda püüdlust kandsid ka Subbi aktid, mis polnud niivõrd erootilised, vaid üks viis, kuidas kunstnik soovis luua idealiseeritud paralleelmaailma.

Olev Subbi maalid põhinesid assotsiatsioonidel ning mälufragmentidel. Erinevatest muljetest ning kogemustest ammutatud kujundid ning atmosfäärid sulavad tema maalidel kokku, eemaldudes nõnda argireaalsusest. Subbi loomingut võib seetõttu nõukogude aja kontekstis vaadata ka teatud viisina, kuidas otsiti midagi, mida päriselu ei pakkunud.

Näitust saadavad kataloog ja Olev Subbi elulooraamat.

Näitus toimub Eesti Rahva Muuseumi ja Enn Kunila kunstikollektsiooni koostöös.

Kuraator: Eero Epner

Kujundaja: Mari Kurismaa

Graafiline disainer: Mari Kaljuste

Rohkem infot: erm.ee

Fotod näitusest