Enn Kunila Kunstikollektsioon

19.03.2014 Postimees: Kaunis, kirgas ja kirglik klassika

Tiina Kolk, Postimees

Terve kevadsuve ehk 20. märtsist kuni 7. septembrini on Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli muuseumis avatud näitus “Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist”. Sel ajal eksponeeritakse muuseumi kahel korrusel 19 autori ligi pooltsadat teost, nende seas 11 Konrad Mägi maali.

,,Minu kogu on kujunenud ümber Mäe,” nendib Enn Kunila. Sel näitusel, mis hõlmab aastaid 1910-1945 ehk eesti kunsti kuldaega, on lisaks suurmeistrile väljas Nikolai Triigi, Ado Vabbe, Endel Kõksi, Ants Laikmaa, Herbert Luki jt tööd.

 

Viimati nimetatud kunstniku pilt ,,Tänav, plangud ja majad” on selle väljapaneku visiitkaardiks.

,,Herbert Lukk (1892-1919) on küll teada, kuid seni veel täienisti avamata peatükk Eesti kunstiajaloos. Andekas noormees langes allohvitserina vabadussõjas ja tema niigi vähesest loomingust (kõneldud on

ligikaudu 50 maalist) on osa veel avalikkuse eest peidus,” kommenteerib kunstikoguja. Huvitaval kombel on ka Luki eluloo kohta teada võrdlemisi vähe. Ta sündis Kose-Uuemõisas taluperes, õppis kunsti Ants Laikmaa juures, 1910ndate teisel poolel täiendas end aga Helsingis, kus kujuneski kunstnikuks ja leidis tunnustust. Hukkus Narva lähistel. Hoolimata noorusest jõudis ta osaleda mitmel näitusel ning ärksamat intelligentsi

koondav rühmitus Siuru tõstis teda korduvalt esile, nähes Luki loomingus aspekte, mis seni eesti kunstis puudusid.

 

Põnev multimeediaprogramm

“Kuldaja värvide” tegijate – kuraator Eero Epneri, kujundaja Tõnis Saadoja ja graafilise disaineri Martin Pedaniku – eesmärgiks on esitada klassikalist maali tänapäevaselt. Väljapaneku keskmes on kodumaa maastikud ja eesti kunstnike reisidel tehtud tööd, samuti pööratakse tähelepanu portreedele ja figuraalkompositsioonidele. “Kuldaja värvidega” kaasnev põhjalik haridusprogramm hõlmab nii mudilasi kui ka täiskasvanuid.

Suurtel on võimalik näitusel käies käsutada tahvelarvuteid: koos pildi nautimisega saab vaataja ekraanile valida huvitavat infot iga teose ja tema autori kohta. Kogu teave esitletakse eesti, vene ja inglise keeles.

Kunila sõnul on näitusele reserveeritud 20 tahvelarvutit ehk ühe grupi või klassi jagu.

Korraldajate ja peasponsori – NG Investeeringud kontserni ettevõtete – koostöö loob koolidele üle Eesti soodsamad võimalused Tallinnasse tulekuks ja Mikkeli muuseumi külastamiseks. Ekskursioonid giidide ja erigiididega toimuvad nii eesti kui ka vene keeles.

 

Mahukas album, lõbus värviraamat

Enn Kunilal on kombeks iga oma kogu näitus “raamatusse raiuda”. Seekord ilmub lisaks soliidsele albumile noore graafiku Jaan Rõõmuse joonistatud mudilastele mõeldud värviraamat, kus tulevased Konrad Mäed saavad oma klassikalist maali teha. Eero Epneri kirjutatud esseega algav album käsitleb kõiki Mikkeli muuseumis esitletud Kunila kollektsiooni teoseid. Raamatu kujundas Martin Pedanik.

 

“Kuldaja värvid” on esimene meie tuntud kunstikoguja näitus Eesti Kunstimuuseumis ja tänu õnnelikele

asjaoludele tuleb sellest terve maja näitus Mikkelis. Kuna muuseum otsustas püsiekspositsioonis

olevatele töödele teatud renoveerimistöid teha ühel ajal, siis on kaks korrust septembri alguseni eesti

klassikalise maalikunsti päralt. Korraldajad on juuli ja augusti pühendanud turistidele. Koostöös näitust tutvustavaid materjale levitavate hotellide ja restoranide liiduga ning Tallinkiga loodavad nad välismaalt saabunud külaliste kaudu eesti kunsti vastu maailmas veel suuremat huvi äratada.

 

Edukas ettevõtja ja metseen Enn Kunila on võtnud oma südameasjaks eesti kunsti tutvustamise välismaal. Neli aastat tagasi Helsingi kunstihoones toimunud tema kollektsiooni esitlus ,,Viron värit / Eesti värvid” pälvis nii külastajate kui ka kriitikute heakskiidu. Mullu septembris viis kunstikoguja Brüsselisse, Euroopa

Parlamendi näitusesaali 34 oma kollektsiooni paremikku kuuluvat aastail 1910-1945 maalitud teost.

,,Eesti kunsti kuldaja autorite Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Ado Vabbe jt tööd võiksid oma taseme poolest vabalt

kuuluda Euroopa mainekate muuseumide kogudesse, kuid kahjuks ei ole Eestil jätkunud piisavalt jõudu kirjutada meie kunstnike looming Euroopa kunstiajalukku,” tõdeb Kunila.

 

Ilmunud Postimehes 19.märtsil 2014