Enn Kunila Kunstikollektsioon

Paul Burman (1888—1934)

Paul Burman oli 1928. aastaks alles 40-aastane, kuid tema looming oli olnud erakordselt viljakas, ka kunstnikkonnas ja kriitikas leidis Burmani anne piisavalt tunnustamist. Burman oli õppinud mitmel pool (Ants Laikmaa ateljeekoolis, lisaks Peterburis, Moskvas, Riias), lisaks reisis ta palju (Pariis, Krimm, Saksamaa) ning esines arvukalt näitustel, kuid alates 1918. aastast kuni oma surmani oli ta püsiravil vaimuhaiglas. Seal jätkas Burman maalimist, kusjuures laias laastus jäid muutumatuks nii teemad, motiivid kui ka käekiri.

  • /

Paul Burman

Pilvine päev (ka Maastik)

1928

tempera/papp

48.0 x 64.7 cm

Aastatel 1920-1922 Burman vastavalt oma raviarsti märkustele peaaegu ei töötanudki. Alles seejärel olevat temas tärganud loomisrõõm, mis peegeldus ka värvide kirkamaks muutumises. Samas tulevad nüüd hoopis enam esile ka nukrusmeeleolud, motiividena hakkab Burman eelistama sügis- ja talvemotiive, taevakujutused muutuvad aga pilvisemaks, esmakordselt hakkab ta kasutama ka musta värvi. 

1928. aasta on Paul Burmani loomingus aga elavnemine. Ühtäkki dateerib ta oma töid, mida Burman üldjuhul ei teinud, ning maalib taas päris palju. Värvid muutuvad taas heledamaks, motiivid lihtsamaks. 

On oletatud, et Paul Burman ei mõistnud täielikult oma ravilviibimise üksikasju ning seetõttu on tema haiglas valminud tööd sageli ka mahedates toonides. Haigla ümber oli looduslik park ning sellele järgnesid juba viljapõllud ning heinamaad, kaugemal mets, mida ja kus Burman sageli maalis ning mida kujutab ilmselt ka "Pilvine päev". "Burman läks kodunt välja, maalimiskast ja vineerid või papid kaasas, ning leidnud sobiva istumispaiga kas kivil või kännul, hakkas tööle," kirjutab üks Burmani loomingu uurija. Ta töötas väga kiiresti ja intensiivselt ning ateljees ta reeglina oma töid ei lõpetanud. On näiteks meenutatud, et Burmanil piisas veerand tunnist kuni tunnist, et maal valmis saada.

  • /

Paul Burman

Pirita klooster

dateerimata

õli/vineer

51.0 x 71.0 cm

 

Paul Burman oli maali valmimisajal patsient vaimuhaiglas. Kuna ta oli aga nn vabakäiguhaige, siis lubas haigla peaarst, Burmani toetaja, kunstnikul ette võtta pikki jalutuskäike, mis ulatusid kaugemale Seevaldi territooriumist praeguse Paldiski maantee alguses. Nii on teada näiteks mitmeid Burmani vanalinnavaateid, kuid oma maalimisretkedel jõudis Burman ka Piritale. On teada veel mitmeid Pirita kloostri vaateid, mis ilmselt võlus kunstnikku arhitektuurilise eripära, aga ka romantilise atmosfääriga, mis sobis Burmani emotsionaalse närvikavaga.

"Burman läks kodunt välja, maalimiskast ja vineerid või papid kaasas, ning leidnud sobiva istumispaiga kas kivil või kännul, hakkas tööle," kirjutab Aino Kartna. Jaan Koorti lesk Mari Koort on meenutanud, et kui ta viibis Pariisis koos Paul Burmaniga, siis piisas viimasel veerand tunnist kuni tunnist, et maal valmis saada. Niimoodi otse looduses või linnas kujutatavat vaadates oli ta pidevalt töötanud.

  • /

Paul Burman

Raekoja plats

1916

õli/lõuend

60.0 x 72.0 cm

 

Paul Burman on ennekõike tuntud loomamaalijana, kuid on teada ka mitmeid linnavaateid. Käesolev maal kujutab Tallinna Raekoja platsi, kuid arhitektuurilise täpsuse asemel on kunstnikku huvitanud värvid. Lakooniline vanalinn on edasi antud erinevat tooni majade kaudu ning nende värvijõulisust rõhutab veelgi lumine väljak ja valgete pilvedega kaetud taevas, mille taustal saab koloriit juurde tugevust. Inimesed on edasi antud vaid väikeste pintslitõmmetega, kuid ka siin ei ole Burman mööda saanud oma lemmikutest hobustest. Kuigi Burman oli ise väga rahutu meelelaadiga, maalides mh väga kiiresti, sisendab käesolev töö rahu ja paigalseisu keset dünaamilist maailma.