Enn Kunila Kunstikollektsioon

Oskar Hoffmann (1851—1912)

Oskar Hoffmann sündis Tartus sakslasest pagari perekonda ning nende kodu asus Emajõe lähedal paiknenud turu vahetus naabruses, mistõttu vooris koduakna alt igapäevaselt mööda terve inimtüüpide galerii. 21-aastaselt pühkis Hoffmann kodumaa tolmu jalgelt ning siirdus Düsseldorfi, lõpetades sealse kunstiakadeemia kuue aastaga ning avades seejärel linnas oma ateljee. Kõik tundus minevat oma loogilist rada pidi, kuid ootamatult pakkis Hoffmann – mõnedel andmetel tekkinud võlgade tõttu – 1883. aastal oma kotid ning lahkus Peterburi. Seal elas ja töötas ta suure menuga kuni oma surmani. (Muide, see selgitab ka, miks ta signeeris oma töid kirillitsas.)

Leitakse, et just 1880ndate teine poolt ning 1890ndad moodustavad Hoffmanni kunsti parima perioodi, mis trumpab teised üle oma läbitöötatuse astme ning joonistusliku taseme kõrgpilotaaži poolest.

  • /

Oskar Hoffmann

Hämarus. Rand

1890ndad

õli/lõuend (kleebitud papile)

19.2 x 29.0 cm

Peterburis elades suvitas Hoffmann endiselt kodumaal, veetes siin mõnikord mitu kuud järjest. Ta rändas palju ja fotografeeris nähtud maastikke, maalides kompositsioone mitte plein air – vabas õhus –, vaid hoopis hiljem ateljees ning foto alusel. Nii kirjutab Kristjan Raud 1915. aastal Karl Eduard Söödile: "Kui ma ei eksi oli Sah. [Reinhold Sachker – fotograaf] Hoffmanniga hästi tuttav, vistist käis kunstnik sagedast tema käest tüpilisi ülesvõtteid Eesti elust omandamas, et neid oma maalides tarwitada." Kõige sagedamini veetis Hoffmann oma külaskäikudel aega Põhja-Eesti rannikul.