Enn Kunila Kunstikollektsioon

Karl Pärsimägi (1902—1942)

Karl Pärsimägi hukkus kõigest 40-aastasena natside käe läbi, kuid ennekõike 1930ndatel valminud loomingu eest nimetatakse teda sageli üheks kõige tundlikumaks ning samas julgemaks värvikasutajaks eesti kunstis. Ta oli asunud “Pallasesse” õppima juba 17-aastasena ning temast kujunes järgmistel kümnenditel modernist, kes rõhutas ennekõike värvi iseväärtusi, mistõttu teda on nimetatud ka Eesti Matisse’iks. Tema looming ulatus aktidest portreedeni, interjöörimaalidest maastikuvaadeteni. 1937. aastal siirdus Pärsimägi Pariisi ning kuna ta ei lahkunud Teise maailmasõja puhkedes õigeaegselt linnast, ta vahistati ning hukati koonduslaagris.

  • /

Karl Pärsimägi

Naine elutoas

1920-1930ndad

õli/papp

42.7 x 52.2 cm

Karl Pärsimäe loomingus on sagedaseks motiiviks talutoa interjöör, kus viibib parajasti ka mõni naisterahvas. Ka maali "Naine elutoas" puhul märkame mitmeid "koduseid" objekte, mis loovad turvalise ja sooja õhkkonna: rauduksega pliit, väike taburet, lillevaas koos lilledega. Naisterahvas mõjub selles keskkonnas aga pigem moodsa iseseisva naisena ning tema daamilik elegantsus on koduse miljööga isegi teatavas kontrastis. Huvitav on märgata ka naisterahva fooniks olevat draperiid – 20. sajandil kasutasid mitmed modernistid modellide kujutamisel taustariiet, kuid reeglina oli too taust maalitud kirjuks (vrdl nt Konrad Mägi). Pärsimäel, kes eelistas puhtaid värvipindu, on draperii aga ühtlaselt sinine, hõlmates pea poole maali üldpindalast.

  • /

Karl Pärsimägi

Punase katusega maja

1920-1930ndad

õli/lõuend

43.1 x 42.3 cm

Karl Pärsimäge on nimetatud ka fovistiks, sest ta armastas puhtaid ja jõulisi värvipindu. Detailidele eelistas Pärsimägi selgeid ja suuri värvialasid. Nii näeme ka käesoleval tööl taeva sinise ja maja punase katuse teravat kontrasti. Maali koloriidiharmoonia nimel on punasele katusele maalitud seltsi ka punase põhjaga paat, nii et need kaks moodustavad huvitava värvipaari. Maali alumine parem nurk on seevastu erinevate värvide lahinguväli, kus pindade asemel on Pärsimägi asetanud värve üksteise kõrvale triipude ja viirudena.

  • /

Karl Pärsimägi

Naise portree

1936

õli/lõuend

41.2 x 32.7 cm

1930ndatel oli Pärsimägi tunnustatud autor, kelle värviküllased maalid äratasid palju tähelepanu. Motiiv pole antud juhul üllatuslik: Pärsimägi kujutas sageli mõtlikus poosis naisterahvaid, kelle näojooned hägustuvad ümbritsevas interjööris.

1936. aastal oli Pärsimägi viimast korda Eestis, kuna juba järgmisel aastal lahkus ta Pariisi ning sealt ta tagasi ei pöördunud.