Enn Kunila Kunstikollektsioon

Johann Köler (1826—1899)

Johann Köler astus 1848. aastal 22-aastasena Peterburi Keiserlikku Kunstide Akadeemiasse. Tegemist oli ainsa kõrgema kunstiõppeasutusega Venemaal, mis lähtus akadeemilise kunsti positsioonidelt. Köler oli edukas õpilane, kuigi vaevles ainelise kitsikuse ja ületöötamise käes. Kuigi Köler lõpetas kooli, ei piisanud tema lõputöödest reisistipendiumi saamiseks. Õnneks palus üks vürst algajal kunstnikul maalida imperaatori portree ja tasus selle eest Kölerile 1200 rublaga. Lisaks tellis krahv Sievers Kölerilt Võnnu kirikule altarimaali Kristus ristil, mille Köler lubas ettevõetava reisi käigus maalida ning võis seega arvestada ka selle eest saadava summaga. Lisaks teatati Köleri 1857. aasta novembris, et ta on saanud Kunstide Edendamise Seltsilt kaheaastase välisstipendiumi. Köler lahkus Peterburist 1857. aasta juunis, reisis läbi pool Euroopat, ning jõudis sügiseks Pariisi. Seal valminud portreede ja eskiiside põhjal on väidetud, et Köler järgis tol hetkel veel koolis nõutud klassitsistlikke printsiipe.

  • /

Johann Köler

Itaalia maastik

1859-1862

õli/lõuend

31.5 x 42.5 cm

1858. aasta kevadel siirdus Köler Itaaliasse, jõudes lõpuks Rooma. Siia jäi ta järgmisteks aastateks elama, tehes küll aeg-ajalt väljasõite nt Lõuna-Itaaliasse, rääkimata maalimisretkedest linnalähedastesse mägedesse. Köler kannatas ainelise kitsikuse ja samuti mitte eriti hea tervise käes, kuid ta alustas koheselt töötamist ja õppis ära ka itaalia keele. Tema nelja-aastane Itaalias töötamise periood oli intensiivne ning vastavalt ühe kaasaegse meenutustele sai ta "seal kiiresti tunnustatud püsiva töö läbi". Üldiselt ollakse üksmeelsed, et Köleri maalimislaad Itaalias muutus ning ta eemaldus üha enam rangetest akademistlikest nõuetest. Põhjuseid, miks Köleri laad muutus, on üles loetletud mitmeid. Ilmselt avaldas oma mõju juba fakt, et ta viibis esimest korda ja niivõrd kaua kooli seatud ülesannetest eemal ning töötas iseseisvalt. Samuti saab välja tuua erinevaid mõjutusi Pariisist, aga ka Itaaliast.

Lisaks nimetavad erinevad autorid ühe põhjusena Köleri töötamahakkamist looduses maastikumaaliga. Peterburi akadeemias peeti seda žanri madalaks ning Köler tutvus Itaalias selle võimalustega esmakordselt. Köler käis maalimas nii Rooma lähedal kui ka kaugemal.

Rooma ümbruse mäed olid toona paljudele kunstnikele inspiratsiooniallikaks, kuigi Köler ei olnud alguses Campagna di Romat eriliselt hinnanud. Kuid varsti kirjutas ta juba, et ei suuda küllalt imetleda "lumiste harjadega mägede taustal eralduvate nõlvakute, antiikvaremete ja jõeorgude kauneid piirjooni." Ühes kirjas ütleb Köler aga: "Reisimine on ilus ja võib mõnda ajutiselt täiesti vallutada, eriti kui, nagu mina, looduse enda vastu kõige suuremat huvi tuntakse. Jääb ju loodus alati kunstnikule igaveseks ürgallikaks." Üheks maalimisretkede põhjuseks (sageli ette võetud koos kaaslasega) oli ka vajadus värskes õhus oma tervist kosutada. Nii on Köler näiteks meenutanud, kuidas "tervis polnud mul endist viisi kaugeltki mitte hiilgav, ajuti tundsin ma niisugust jõu langust, et kaaslased olid veendunud, et mul oli vaid vähe aega elada jäänud, Peterburis aga liikus tuttavate hulgas kuulujutt, et ma olevatki surnud."

Käesoleva maali motiiviks on öeldud Lazio maakonna üksuses asuv Campagna Romana Subiaco. Subiaco asub Rooma lähedal ning on oluline mitmete kloostrite ja kirikute poolest, kuid vaevalt tõmbas Kölerit sealne religioosne vaimsus.

Köleri Itaalias valminud maastikumaalide hulka hinnatakse napiks, erinevatel andmetel võib see ulatuda 40ni (sh etüüdid).

  • /

Johann Köler

Daami portree

1876

õli/lõuend

58.5 x 52.0 cm

1876. aastal elas Johann Köler taas Peterburis, kus ta aastail 1862-1874 oli suurvürstinna ehk tsaari abikaasa Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja (portreteeritav pole siiski tema). Mõningatel andmetel kuulus portree kirjanik Leo Tolstoi kollektsiooni.