Enn Kunila Kunstikollektsioon

Endel Kõks (1912—1983)

Endel Kõks oli 1943. aastaks äsja lõpetanud “Pallase” ning seetõttu jäi tema laiem avalikkusele esinemine just sõja aegadesse. Ta saavutas kiiresti ka edu, kriitikas tunnustati teda tugeva koloriidi ja rafineeritud maitse poolest. Kuna Kõks 1944. aastal Eestist lahkus, siis moodustavadki need intensiivselt töötatud neli-viis aastat esimese ja omaette perioodi Kõksi loomingus, millele orgaanilist jätku eksiilis elades ei tulnud.

  • /

Endel Kõks

Tartu vaade

1938

õli/lõuend

90.0 x 100.0 cm

1938. aastal õppis 26-aastane Kõks neljandat aastat kunstikoolis "Pallas". "Pallas" asus Tartus ning olles tolle aja olulisim kunstikool Eestis, kujutasid sealsed õpetajad ning õpilased sageli Tartu linna (traditsioon, mis hääbus pärast Teist maailmasõda, kui kunstielu keskuseks kujunes Tallinn). Enamasti on tegemist aga vaadetega nn mikrotasandil: tänavad, õued, hoovid. Säärane panoraamne vaade on Eesti kunstiajaloo nn Tartu-peatükis haruldane ning mõjub Tartu koondportreena, kuna Kõks on kujutanud vaadet, mida tegelikult pole olemas. See on fantaasia, kuhu on kokku toodud olulised Tartu sümbolehitised (ülikooli peahoone, Kivisild jne). Huvitav on ka maali kompositsioon, kuna tegelikult asub Tartu jõeorus, kuid siin ehitatakse linn üles nagu kõrgusesse pürgiv püramiid, mida kroonivad kolm kirikut, lisades tööle peaaegu et sakraalset vaimustumist Tartust.

Töö asus aastakümneid Rootsis omaaegse Tartu ülikooli kunstiajaloo professori Sten Karlingi kollektsioonis.

  • /

Endel Kõks

Maalijad

1939

õli/lõuend

89.5 x 99.5 cm

"Maalijad" kujutab seltskonda keset loodust, mis oli üpris sage motiiv prantsuse impressionistlikus kunstis. Teiste seas näeme ka maalijat molberti taga ning ilmselt visandeid tegevat (või ka raamatut lugevat) härrasmeest. Eraldi tasuks tähelepanu pöörata huvitavale mustavale varjule, mis langeb ülalt vasakult.

Reet Pulk on kirjutanud: "Kõksi loometeel kujunes väga oluliseks 1939. aasta. Kuigi kooli lõpetamiseni jäi veel aega, sündisid kunstiteosed, mis panid kriitikuid kiitma ja lootustandvast järelkasvust kõnelema."

  • /

Endel Kõks

Ateljees

1939

õli/lõuend

90.0 x 99.5 cm

Ilmselt on Endel Kõks kujutanud siin enda või kunstikooli "Pallase" ateljeed. Viimane variant tundub tõenäolisem, kuna Kõksi ateljee asus majas, kus sääraseid suuri aknaid polnud. Pealegi oli see maja madal puust ehitatud hoone, samas kui siin tööl paistavad aknast majade katused, st ateljee asub kusagil kõrgematel korrustel.

Võimalik, et üks meestest on Kõks ise. Indrek Hirv on meenutanud: "Peod lõppesid tihti Endel Kõksi ateljees. Pärast Aunapuu [Hermann Aunapuu – kunstnik] sõttaminekut üüris Kõks ateljee Kalevi ja Lille tänava nurgale madalasse puumajja, mis on alles praegugi. Sinna oli Pallasest mõnikümmend sammu, seal oli ka päris korralik pianiino ja ruumi tantsimiseks."

Käesoleval tööl võib aimata pianiinot, kuid kõnekad on ka teised detailid, ennekõike Paul Cézanne'i kataloog, mis mõjub Kõksi manifestina. Kõks oli – nagu paljud toona – võlutud pea kõigist prantsuse impressionistidest. Kõks on ise Cézanne'i kohta kirjutanud: "Ühegi kunstiteose väärtus ei olene tõesti mitte sellest, milline nimi talle on antud. Vaadeldes Paul Cézanne'i maastikke me pole enam huvitatud kas on kujutatud St. Tropez’i või Jas de Bouffani motiive, vaid oleme võlutud tema maalimisviisist ja kujundamisoskusest."

  • /

Endel Kõks

Aias

1943

õli/papp

29.0 x 29.0 cm

Endel Kõks oli 1943. aastaks äsja lõpetanud "Pallase" ning seetõttu jäigi tema laiem avalikkusele esinemine just sõja aegadesse. Ta saavutas kiiresti ka edu, kriitikas tunnustati teda tugeva koloriidi ja rafineeritud maitse poolest. Kuna Kõks 1944. aastal Eestist lahkus, siis moodustavadki need neli-viis aastat esimese ja omaette perioodi Kõksi loomingus, millele orgaanilist jätku eksiilis elades ei tulnud. Siis muutus Kõksi laad üpris kiiresti ja otsustavalt. 1942-1944 töötas ta ohtralt, Kaalu Kirme andmetel (2007) on teada vähemalt 81 teost, kuid 1969. aastal toimunud näituse kataloogis on üles loetletud juba üle 100 teose.

Kõksi toonase loomingu puhul on kasutatud märksõnu intellektuaalne, nüansirikas koloriit, impressionism, prantslaslikkus. Tema teemadering oli toona üpris lai, kuna Kõks ka katsetas, kuid enim kujutas ta erinevaid kohvikustseene, aia- ja pargiidülle, samuti on teada linnavaateid, portreid, figuraalkompositsioone (mh randlaste elust). Ka "Aias" kasutatud motiivile on teada mitu samast aastast pärit kordust. Sageli kasutas Kõks sõjaajatingimustes väikest formaati, ka papi või vineeri kasutamine alusmaterjalina oli sage.

1943. aasta novembris pani Kõks umbes 60 oma tööd välja Tartu antikvariaadis ning võimalik, et käesolev töö oli ekspositsiooni osa. Näituse teates 27. novembril ajalehes "Postimees" kirjutatakse mh: "Raekojaväljakul asetsevas antikvariaadis "Kunst ja Raamat" avati 18. novembril maalikunstnik Endel Kõksi teoste müüginäitus. /.../ Käesolevale 30. novembrini kestvale Kõksi teoste müüginäitusele on välja pandud umbes 60 teost kunstniku viimaste aastate loomingust. Kaupluse kitsamad ruumid on lubanud esitada küll peamiselt väiksemaid õlimaale ja etüüde kunstniku mitmest, tehniliselt varieeruvast loomingulaadist, kus maastike kõrval domineerivad figuraalsed stseenid, aga ka lilled esinevad mitmes seadelduses. /.../ Kogu see näitus aga osutab Kõksi püsivalt uute otsingute pinges küpsevale ja kujunevale intellektuaalsele maalija-loomusele ja töökusele, mille paremaid vilju imetleme või arvustame meie üldistel kunstinäitustel."