Enn Kunila Kunstikollektsioon

Eerik Haamer (1908—1994)

Eerik Haamer oli 1940ndate alguseks teinud endale nime rannarahva elu eepilise kujutajana, kujutades inimese ja looduse ning inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid. Säärasena oli tema positsioon eesti kunstis suhteliselt ainulaadne ning toonases kriitikas hinnati teda väga kõrgelt.

  • /

Eerik Haamer

Ehitustöölised

1942

õli/vineer

78.5 x 63.0 cm

Eerik Haamer sai 1940ndatel tuntuks just sääraste töödega: tume koloriit, tegevus eepiline, inimesed tõsised, sageli loodusega või maaga mingil moel ühte sulamas. Ka töötemaatika ning töötava inimese kujutamine oli sage. Samast 1942. aastast on teada näiteks maalid "Angerjapüüdjad", "Angerjamõrra tühjendajad" ja "Talvine metsategu". Sageli maalis Haamer toona Ruhnu saarel, 1942. aasta suvel käis ta aga Muhu angerjapüüdjatega Saaremaa randades merel. On teada, et Haamer maalis harva modellide järgi. Vineeri peale maalis ta toona sageli.

  • /

Eerik Haamer

Lambapesijad

1943

õli/lõuend

54.0 x 65.0 cm

1943. aastal kuulutas Saksa okupatsiooni ajal kultuurielu organiseerinud Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium välja ideekavandite konkursi, mille maali kategoorias võitis tööga "Lambapesijad" Eerik Haamer. See töö jäi ühtlasi viimaseks Haameri kodumaal maalitud suureks figuraalkompositsiooniks. Töö kujutab väikese (seal pole kunagi elanud üle 400 inimese) Ruhnu saare lambapesijaid – Ruhnu oli Haameri loomingus sage teema nii enne kui pärast kodumaalt lahkumist.

 

"Lambapesijatest" on teada neli eelvarianti-eskiisi. Üks neist pole suure tõenäosusega säilinud, kolm ülejäänut on aga alles ja asuvad Eestis (neist üks kuulus Evald Okase kollektsiooni).

 

Käesolev töö on väikseim, kuid varaseim ning just see eskiis esitati ka konkursile. 

  • /

Eerik Haamer

Ruhnu maastik äestajaga

ca. 1944

õli/masoniit

61.0 x 73.0 cm

Saaremaal sündinud Eerik Haamer avastas 1930ndatel enda jaoks Ruhnu saare. Ruhnu loodus, veelgi enam aga sealsete inimeste kooselu loodusega inspireeris teda mitmete väga oluliste maalide loomisel. Haamer otsis Ruhnu saarelt alati üldistust. Teda ei huvitanud etnograafiline detailitäpsus, vaid inimlikkuse baaselementide otsimine ja kujutamine. Ka käesoleval maalil ei ole oluline niivõrd topograafiline asupaik, vaid maali teema ning kunstniku üldistav käekiri. Näeme Haameri loomingus mõneti ebatavalist lopsakat loodust ning inimese kontakti selle loodusega. Haamerile iseloomulikult käsitleb ta inimese ja looduse suhet läbi töö.

  • /

Eerik Haamer

Vaika maastik

1945

õli/papp

60.0 x 73.0 cm

Eerik Haamer oli 1940ndate alguseks teinud endale nime rannarahva elu eepilise kujutajana, kujutades inimese ja looduse ning inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid. Säärasena oli tema positsioon eesti kunstis suhteliselt ainulaadne ning toonases kriitikas hinnati teda väga kõrgelt.

"Vaika maastik" on seevastu sügavalt isiklik ning traagilise taustalooga teos. 1944. aasta kevadel oli Haamerite kodu Nõukogude lennukite poolt puruks pommitatud ja abikaasa koos lastega juba Soome pagenud. Peagi sõidab ka Eerik Haamer Vaika saartele, peatudes veel mõned päevad tuttava tuletornivahi juures. Vaika saared on Eesti kõige läänepoolsem tipp ning siit kaudu otsustas ka Haamer koos kaaslastega paadiga Rootsi põgeneda.

Käesolev teos on valminud juba Rootsis olles, kujutades viimast vaadet kodumaale. Motiiv oli Haamerile sedavõrd oluline, et ta kordas seda paguluses olles veel mitu korda. Viimane variant on valminud peaaegu 40 aastat pärast kodumaalt lahkumist.

  • /

Eerik Haamer

Sadam

1945

õli/papp

41.0 x 33.0 cm

"Sadam" on üks esimesi paguluses valminud töid, kuna Eestist lahkus Haamer 1944. aastal. Koloriit on iseloomulik Haameri 1940ndate loomingule. Ilmselt on tegemist vahetult kohapeal valminud maaliga, sadama-motiivis võib soovi korral näha ka sümboolseid tõlgendusi äraminekute, eksiili jms kohta. Haamer elas elu lõpuni Kungälvis, Rootsi linnas, mis asub läänerannikul otse mere ääres. Ent esmalt kolis ta perega hoopis Göteborgi. Võimalik, et tegemist on sealse sadamaga.