Enn Kunila Kunstikollektsioon

E.K.F. von Gebhardt (1838—1925)

Eduard von Gebhardt sündis Järva-Jaanis luterliku pastori perekonnas, kuid juba kõigest 17-aastasena siirdus ta Peterburi, et sealt kolm aastat hiljem Düsseldorfi edasi minna. Just sealt sai Gebhardt oma loomingulise pagasi, tõustes aja jooksul üheks kõige olulisemaks usuteemaliste maalide autoriks kogu Saksamaal. Peamiselt Uue Testamendi (Vana Testament pakkus talle üllatavalt vähe huvi) motiividel loodud figuraalkompositsioonid uuendasid kogu saksa protestantlikku maalikunsti, kusjuures ei tasu unustada, et modellidena kasutas ta sageli eestlasi, keda kohtas sünnimaad külastades (maalides nt oma ema Maarjana).

Gebhardti biograafide sõnul ei teinud hinnatud professori ja austatud maalikunstniku, kes sai riiklikke ja eratellimusi, looming läbi erilisi muutusi, kuna leidis juba kunstnikutee alguses oma stiili. Pärast surma kaotas Gebhardti looming oma tähenduse kiiresti, kuid viimastel kümnenditel on see taas uurijate tähelepanu all.

 

  • /

E.K.F. von Gebhardt

Haige

1910

õli/puit

51.0 x 71.0 cm

Gebhardt oli töö valmimise ajaks juba 72-aastane. See oli Gebhardti jaoks vastuoluline aeg. Pärast abikaasa Klara surma (1897) tabas teda tõsine loomingukriis. Ühes toonases kirjas ütleb Gebhardt, et "ma olen muutunud niivõrd ükskõikseks, minu mõtted on endiselt tema juures". Ometi töötas ta edasi. Käesolevale maalile on teada vähemalt neli paralleeltööd. Nii maalis Gebhardt juba 1870. aastal teose "Haigevoodil", mis on tänaseks kaduma läinud. Selle tutvustuseks öeldakse aga, et tegemist oli esimese variandiga maalist, mis kujutas Peetruse ema. Modellina on Gebhardt kujutanud vanamoelistes riietes (nii oli Gebhardtile sageli kombeks) oma abikaasat Klara Jungnicki, kes võitles pikalt haigusega, kuid on maalil juba tervenemas.

Kõigi paralleeltööde asupaik on tänaseks teadmata. Kui käesolev maal kujutab tõesti Klara Gebhardti, siis on võimalik, et tegemist on hiliseima ja ainsa teadaoleva variandiga antud seeriast.

Nõrku paralleele käesoleva maaliga omab ka nt sageli Gebhardti maalides korduv teema ravitsevast Jeesusest. Nii näiteks on teada kaks maali "Jairi tütre äratamine", kus tõvevoodis lebava tüdruku kohale kummardub Jeesus.

Saksakeelne tekst maalil tähendab: "Õnnelik olla tähendab õnnelikuks teha."

  • /

E.K.F. von Gebhardt

Ema ja laps (ka Madonna)

1922

õli/puit

77.5 x 58.5 cm

"Ema ja laps" on valminud Gebhardti elu lõpupoole. Sellele eelnesid kunstniku ehk keerulisimad aastad. Seni intensiivselt töötanud kunstnik väsis, tema silmanägemine halvenes ning oma kirjades kurtis ta ideede kadumise ja tööväsimuse üle. "Ala, millel ma töötan, on ju sedavõrd kitsas ja ma olen ta võrdlemisi tühjaks noppinud ning ennast lihtsalt korrata, kui midagi uut enam öelda ei ole, seda ei tohi," kirjutab ta. Lisaks kaotas Gebhardt peaaegu kogu oma varanduse inflatsiooni ja sõjalaenude tõttu. Seetõttu oli Gebhardt sunnitud ka siiski edasi töötama, et leevendada finantshäda ning täita uusi tellimusi. Tema viimaste aastate loomingus annavadki tooni peamiselt portreed.

Portreid lõi Gebhardt oma eluajal arvukalt. On märgitud, et Gebhardt ei maalinud kunagi nö peast, vaid kasutas alati modelle, ning et talle meeldis rõivastada nad vanamoodsatesse, isegi renessansiaegsetesse riietesse.