Enn Kunila Kunstikollektsioon

August Jansen (1881—1957)

August Jansen oli üks neist kunstnikest, kes ei õppinud päevagi “Pallases”, kuid oma kunstiga toetas igati pallasliku koolkonna arengut. 1930. aastal antud intervjuus tunnistab ta aga, et õppejõutegevus ja muu säärane ei lase tal loomingule keskenduda ning seetõttu tuleb maalimisele pühenduda peamiselt suviti. Ühtlasi ütleb ta, et maastikke maalib nagu muuseas, kuna “see pole töö, mis rahuldaks ta kunstnikumeeli; need kisuvad suurematele jõuproovidele, kompositsioonide loomisele.” Ta oli 50ndates eluaastates kunstnik, kes osales aktiivselt näitustel, organiseeris kunstielu ning lõi ridamisi erinevates žanrites maale. Tõusmata oma kunstiga küll toona kriitikute huviorbiidi keskmesse, oli Jansen ometigi autor, kelle töödest ei saanud niisama lihtsalt mööda vaadata.

  • /

August Jansen

Punane maja

1910date teine pool

õli/papp

69.0 x 70.0 cm

Tõenäoliselt kujutab käesolev töö Kadrioru parki Tallinnas. Seda motiivi – läbi pargipuude paistvat majakest – on Jansen mitmel korral maalinud. Kadrioru pargiga oli Jansenil isiklik suhe: seal paiknes tema korter-ateljee, nagu ka paljudel teistel kunstnikel (August Weizenberg, Jaan Koort, Karl Burman, Johannes Greenberg jt).

Huvitav on märgata naisterahvaste vanamoodsat rõivastust ning puude juugendlikku käsitlust, mis viitaks, justkui oleks maal valminud mitte 1930ndatel, vaid aastakümneid varem.

  • /

August Jansen

Maastik jõega

1940-ndad

õli/lõuend

48.5 x 70 cm

1940ndate esimene pool pakkus August Janseni jaoks veidi rohkem puhkamisvõimalust kui tavaliselt. Innuka kunstielu organiseerijana oli ta eelnevatel aastakümnetel olnud erinevate initsiatiivide eestvedaja, 1940ndatel asus aga taas tööle õppejõuna. 

Antud motiivi on Jansen kujutanud aastate jooksul väga palju. Traditsiooniline Eesti talukompleks, mis asub looduse rüpes, ei ole fantaasia, vaid ilmselt konkreetse asupaigaga. Nimelt suvitas Jansen sageli Põllkülas (Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel), kus oma suvilat lubas tal kasutada 1930ndate üks olulisemaid ettevõtjaid Evald Puhk. Nii suvila kui Puhkile kuulunud vesiveski asusid jõe ääres ning ilmselt on kusagil sealkandis valminud ka käesolev töö.

On toonitatud, et 40ndate alguses hakkas Jansen kasutama värve teistmoodi kui seni: värvid ei vastandu üksteisele enam teravalt, vaid kunstnik otsib ühtsest valitsevast põhitoonist kantud koloriiti.

  • /

August Jansen

Autoportree

1950ndad

õli/paber

39.5 x 35.0 cm

August Jansen maalis ennast sageli ja läbi aastakümnete. Oma autoportreedes vaatab ta reeglina otse vaatajale silma, käesoleval tööl näeme aga vaid kunstniku profiili. Eest suletud mantel, kõrge krae ja paks müts süvendavad veelgi eraldatuse ja äralõigatuse tunnet. Kunstnik on sellel maalil juba üle 70-aastane ja ilmselt on tegemist ühega tema viimastest autoportreedest.