Enn Kunila Kunstikollektsioon

Olev Subbi 85.sünniaastapäeva tähistamine

Märtsis tähistati mitme üritusega maalikunstnik Olev Subbi (1930-2013) 85. sünniaastapäeva. Raamatulettidele jõudis mahukas teos Olev Subbist, kus ühtede kaante vahel on valik Subbi tekste, Subbi sõprade meenutused ning kunstniku elulugu. Ligi 400-leheküljeline teos koondab Olev Subbi mõtteid kunsti kohta, mis on varem laiali pihustatult avaldatud erinevates väljaannetes. Lisaks meenutavad raamatus Olev Subbit tema sõbrad Enn Põldroos, Enn Kunila, Ants Wõrk ja teised. Tuginedes intervjuudele lähedastega, erinevatele materjalidele ning Olev Subbi arhiivile on kunstniku eluloo kirja pannud Eero Epner. Raamatu on kujundanud Tiit Jürna.

 

7.märtsist kuni 15. märtsini oli Vabaduse Galeriis avatud Olev Subbi abstraktsete teoste näitus. Erinevatest kollektsioonidest pärit 90ndate ja 00ndate looming tutvustab Subbi hilisperioodi maaliloomingut fookusega abstraktsetel teostel. Olev Subbi jõudis abstraktse kunsti juurde 1980ndatel ning jätkas selles laadis ka oma hilisloomingus.

 

11.märtsist 5. aprillini oli Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Olev Subbi varaste maalide näitus. Pealkirja “Inimene ja ruum Olev Subbi loomingus” alla oli koondatud peamiselt 70ndatest pärit maalid Eesti Kunstimuuseumist ja Tartu Kunstimuuseumist, Tallinna Kunstihoonest ning Enn Kunila kogust. Sel perioodil oli Subbi maalidele iseloomulik intensiivne huvi ruumiprobleemide vastu. Tema maalidel oli ruum fragmenteeritud ning mitmetasandiline. Kuigi ruum oli maalidel üldistatud ja mitte konkreetne, kasutas Subbi palju oma lapsepõlvemälestustest pärit Lõuna-Eesti maastikuvorme. Inimene Subbi maalidel on mõtlik ja melanhoolne ning sageli ruumist lahkumas. Mõlema näituse koostaja on Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja.

 

15.märtsil esilinastus ETVs Olev Subbi eluloofilm “Õnnemaastikud”. Filmi autor on Kalev Lepik. Filmis on kasutatud mitmeid haruldasi arhiivikaadreid, intervjuusid sõpradega, erinevatest arhiividest pärit fotosid jne.

 

Olev Subbi sündis 7.märtsil 1930 Tartus. Pärast Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist siirdus ta õppima Tallinnasse kunstiinstituuti, kuid 1949. aasta märtsis Subbi küüditati ning viidi Siberisse. Asumiselt vabanes ta alles 1957. aastal ning jätkas seejärel õpinguid kunstiinstituudis, mille lõpetas 1962. aastal. Seejärel töötas Subbi vabakutselise kunstnikuna Tallinnas.

Olev Subbi looming mõjutas alates 1960ndate algusest väga olulisel määral siinset kunstiajalugu. Tema kunst jätkas pallaslikke traditsioone ning paistis silma mälufragmentide sulatamisega harmoonilisse maalitervikusse. Alates 1980ndatest aastatest suurenes abstraktse kunsti osatähtsus Olev Subbi loomingus. Toimus mitu isiknäitust Eesti ja Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoones ning mitmetes muuseumites Venemaal. Hilisemal ajal pandi Subbi tööd välja ka Helsingis, Kölnis, USAs ja mujal.